Pu'eri kummist rangerid püüavad luua harmooniat kohalike ja metsikute Aasia elevantide vahel

Inimeste ja elevantide konfliktid on endiselt väljakutseks Edela-Hiina Yunnani provintsis, kuna rohkem metsikuid elevante on võtnud ette teekonna, et otsida uusi toiduressursse, kuna nende varasemad elupaigad on muutunud kasvavaks.kummpuud.
Enamik Hiina metsikuid Aasia elevante elab provintsi lõunaosas Xishuangbannas.
Viimaste provintsi andmete kohaselt elavad metsikud Aasia elevandid Hiinas vaid Xishuangbanna Dai autonoomses prefektuuris, Lincangi ja Pu'eri linnades. Nad elavad ja rändavad provintsis 40 maakonnas ja linnas, millest kokku on üheksa rühma, mis moodustavad ligi 300.
Iga elevant peab tarbima 100–200 kilogrammi toitu päevas. Teisisõnu nõuavad nad tohutult toitu.
Diao Faxing juhib kohalikku 10 täiskohaga seiretöötajast koosnevat meeskonda, kes asuvad seal elevante jälgima.
Xishuangbannast pärit 25 elevandist koosnev rühm koos üheksa elevandipoega on nüüdseks saanud Jiangchengi maakonna alalisteks elanikeks.
Kohalikud võimud nimetavad Diaot inimeste ja metsikute elevantide vahemeheks. Ta on ametis olnud üle poole kümnendi.
Diao jagab oma tähelepanekuid nende maahiiglaste kohta. "Praegu on selles kohas toit otsa saanud. Elevandid jäävad päeva jooksul metsa. Seejärel hiilivad nad küladesse, et varastada öösel kodudest toitu ja taimi," rääkis Diao.
Nii tekivad konfliktid inimeste ja metsikute elevantide vahel.
Yunnan on tuntud oma tee- ja puuviljakasvatustööstuse poolest. Kui elevandid suunduvad hommikul ja õhtul toitu otsima, ei pruugi kohalikud olukorrast teadlikud olla ja taluvad põllul.
Täiskohaga jälgivad töötajad peavad teatama nende elevantide asukohast ja vajaduse korral piirkonnast evakueerima. Nende ülesanne on teavitada külaelanikke tekstisõnumitega, et nad varjuksid või evakueeruksid, kui elevandid lähenevad.
Ohutu kaugus looduslike elevantide ja inimeste vahel on umbes 100–150 meetrit.
Ametnikud toovad võrdluse, öeldes, et elevantide kiirus on sama, kui Usain Bolt jookseb 100 meetrit.
Viimaste provintsi andmete kohaselt on viimase kümnendi jooksul Yunnanis elevantidega juhuslike kohtumiste tõttu oma elu kaotanud üle 50 inimese.

Diao lisas: "Nad on metsikud Aasia elevandid. Nad on väga agressiivsed. Me ei taha, et konflikt tekiks."

Miks elevandid rändavad
Lateks kummipuudelt kogumine on olnud Yunnani provintsi jaoks peamine tulu teenimise viis, kuna lateksi hind tõusis kaks aastakümmet tagasi.
Probleemid aga jäävad.
Kuna eelmine elupaik on nihkunud kummipuude kasvatamiseks, hakkavad metsikute elevantide toiduallikad otsa saama. Eksperdid ütlesid, et maakummei saa enam põllukultuure kasvatada.
Hiina Teaduste Akadeemia Mengluni botaanikaaia uuringute kohaselt suudab iga 667 ruutmeetrit looduslikku metsa aastas hoida 25 kuupmeetrit vett ja 3,6 tonni mulda, tootmiseelne kummimets aga keskmiselt 1,4 tonni mullakadu igal aastal.

Kuigi Xishuangbannas on metsikute elevantide org, hindavad lähedalasuvate linnade ja maakondade eksperdid metsikute elevantide sagedasi külastusi nende piirkonda toidust juba ammu.

Kohalik eksperiment erinevat tüüpi lahendustega
Kui maahiiglased astuvad teeaeda või söövad saaki, maksab valitsus kahju eest kindlustuse kaudu.
Kohalikud ei ole aga veel leidnud täiuslikku lahendust põllumajandusliku tootmise ja elevantide toiduvajaduse vahel.
Just siis astuvad sisse Pu'er Forest and Grassland Bureau ning töötaja Yang Zhongping.
Nad katsetavad uut mudelit: nn elevandi söögisaali kasvatamine koos söödajaamaga Simao linnaosas Pu'eri linnas.
"Aasia elevantide toidubaas on umbes 80 hektarit. Umbes 15 hektarit on suhkruroo ja kaks kuni kolm hektarit jahubanaanid. Ülejäänud on mais," rääkis Yang.
Yang ütles aga, et tootmine ei suuda endiselt elevantide vajadustega sammu pidada, mistõttu nad töötavad endiselt selle ala laiendamise nimel, et rohkem kasvada.
Seadistamine on tehtud lootusega, et elevantidel on piisavalt süüa, et nad ei tungiks kodudesse. Nende tähelepanekute kohaselt on mais elevantide suurim lemmik.
Pealegi patrullib Yang Hiina esimeses Aasia elevanditornis ja saadab hoiatusi nagu Diao.
"Me peame kaitsma metsikuid Aasia elevante. Külaelanikud on aga hirmul, kui nad on väljas ja põllul töötavad," ütles Yang.
Nendest meetmetest ja pakkumisest ei piisa töötajate ja kohalike ametnike sõnul. Yang ütles, et tema asukohta külastavate elevantide arv on kahekordistunud 2019. aastal 52-ni 2020. aastal.
Nende töö sõltub suuresti tööjõust: jälgides jälgi, jälgides jälgi ja lõhnu. Ta ütles, et kaotas tööülesannete täitmisel mitu korda elu.
Ilm võib piirkonnas olla udune. Lisaks sellele ei ole veel rahastamist järgnenud, kuna elevante on saabunud rohkem. Raha kasutatakse droonide ostmiseks ja nendega lennulitsentsi teenimiseks.
Yang ütles: "Elevandid on mind nii palju kordi taga ajanud. Olen nüüd sellega harjunud, kuid mõnikord arvan, et mul on vedanud, kui saan täna koju. See on väga riskantne."
Diao meeskonnal on droon, kuid olukord on väljakul palju keerulisem.
"Meil puudub tehniline tagavara. Peame ise sisse minema, sest elevante ei näe droonide kaudu, kui nad on metsas. Järelevalvetöötajad panid nende elu löögi alla," ütles Diao.
Aasia elevantide arv Hiinas on viimase nelja aastakümne jooksul kasvanud umbes 180-lt 300-le.
Ohustatud liikide kaitsmiseks on Hiina teinud koostööd ka Laose ja teiste naaberriikidega. Praegused väljakutsed seisnevad kahel märksõnal: kooseksisteerimine ja harmoonia.
Diao ja Yang ütlesid mõlemad, et oma töö tõttu tunnevad nad elevantidega tugevat sidet. Nad loodavad, et lähipäevil võib nende tegevus aidata inimestel ja elevantidel rahus ja harmoonias elada.